Et kui leidub kaasaelajaid, siis ma kirjutan natuke. Uus kodu. Just jõudsin tegelikult, esimesel korral sõitsin liftiga üles, siis kohtasin üht tütarlast, tutvus jäi põgusaks.
Teisel korral sõitsin liftiga alla, siis kohtasin üht tüüpi, kes juhtumisi elab mu kõrvaltoas ja oli sel suvel Lichtensteini matemaatikute teamleader Vietnamis ja teab, mis mees on Jan W. Väljusime niisiis härra D-ga majast, ees on tänav lai. Üle tänava on arvutijuppide pood ja seitse õllekat. Ostsime vajalikud vooluadapterid euroopaliku ego õigustuseks ja võrgukaabel on mul nüüd ka, istun internetis, nädalas võib kuni 7GB internetti manustada. Võtsime õlled, vaatamata asjaolule, et mu veider aktsent Kanada karude vastu märkimisväärset huvi üles näitas.
Kolmandal korral lifti juures. Seekord siis üles. Loogika. Kohtan varem Eestis nähtud eestlast. Korrus on kaheksateistkümnes ja aken sihib lõunasse. Ontario järv ja enne seda palju maju, lisan foto ka. Aken oli pesemata. Ma ka ei julgeks nii kõrgelt pesta.
Hambahari on Air France'i käes. Homme toovad ära. Head und! (Vale oleks öelda "head ööd", sest päike paistab veel.)
8. sept 2007
Aken vaatab lõunasse
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
yeah man, you've made it. aken lõunasse ja iga päeva jaoks oma õllekas... tahaks midagi iroonilist öelda, aga ma tean et sina suudad isegi nendes tingimustes õppida. lihtsalt tea, et kui sa igal õhtul kukuks lifti uste vahele joobnult magama ja need siis sulguvad ja avanevad ja sulguvad ja avanevad.. siis maailmas on inimesi kes su üle uhked oleks
Elan kaasa.
Postita kommentaar