Käisin viinapoes

Käisin viinapoes, sinna on paar kilti lumist teed, rege mul polnud, lääpasin tuisus. Tagasiteel kohtasin ühel ristil 60aastast hipipässi, ta ronis nagu põõsa varjust ja üherattaline oli sääl. Ma vastasin ta tervitusele ja tulin mõned sammud tagasi. Ta rääkis palju:

See tellismaja siin oli kunaga Rumeenia konsulaat. Sa tead ju Rumeeniat. Ceausescu ja ta naine lasti jõululaupäeval maha, neile pandid kotid pähe. Ma ei ütle, et Ceausescu polnud kuri inimene ja ta naine oli kindlasti veel kurjem, aga kedagi lihtsalt maha lasta? Inimesed on kas lollid või jõhrad või mõlemat korraga. Kurt Vonnegut.

Teadsin õiget vastust: Kilgore Trout. Vana nägu läks naerule ja põuest väljus konjakipudel. Ta kõneles veel veidi:

Ma olen siin naabruskonnas kolmkümmend aastat elanud. Vaata, selles majas seal elas mu lemmiktüdruk. Mul on Vonnegutile pühendatud koduleht ka, võta võrgust välja, seal ma esitan oma põhiteesi: igale inimesele viis hektarit maad. Mis kuradi Vatikan, inimestele on maad vaja mitte kirikule! Hüva, näeme hiljem, lähen oma urkasse, seina sees on auk, seal ma elangi, aga viit hektarit on vaja.

Hiljem taipasin, et hõõgvein jäi hoopis ostmata.