Õpin parasjagu homseks eksamiks (Advanced Statistical Mechanics), väikseks puhkuseks kirjutan siia paar rida. Täheldasin üles korealasest õppejõu repliigi:
Goldstone is no precious stone. He was at the defence of my thesis, he asked no questions. I like him very much.
Goldstone on kuulus temanimeliste madala energiaga ergastuste järgi, mis tekivad pideva sümmeetria rikkumisest. Näiteks foononid tahkistes, spinnlained magnetites; ja Goldstone'i bosonid on muidugi eriti tuntud kvantväljateoorias. Kui füüsika ei tapa, vaata linki.
9. dets 2007
Goldstone
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
5 kommentaari:
"Take for example a chiral N=1 super QCD model with a nonzero squark VEV which is conformal in the IR." - mine persse!
Liiga keeruline värk mu jaoks, ei tunne neid sõnu. Täna pidas Laur ettekande tumedast ainest ja energiast. Pärast tekkis tuline diskussioon teoreetikud vs. kristalliuurijad. Ma ikka olen oma valikuga vähemalt põhimõttelisel tasandil kuradi rahul. Keegi praktik vaidles et ega keegi ju tegelikult neid osakesi reaalselt näe, ainult usuvad, mispeale Piret Kuusk tõusis püsti ja palus igasuguse välise irooniata valgustada, mis ikka reaalne on ja kuidas seda ära tunda. "Kui sa oma kristalli uurid, ega sa ka elektrone ei näe."
Sinu valiku põhimõtteline tasand: uurida abstraktseid ja sigakeerulisi asju, olemata kindel, kas neil maailmaga miskit seost on? Kristalliuurijatel on vähemasti see eelis, et nende foononid või muud abstraktsed jurad on kenasti mõõdetavad (traditsiooniline näide: soojusmahtuvuse astmesõltuvus temperatuurist).
Mul on õnnestunud kahel korral kuulata ühe vuntsidega ülbe ja egolaksu all uneleva ameeriklase loengut. Ta on natuke astroinimene ja natuke osakesteinimene. Mõlemal korral ütles samas sõnastuses midagi sellist:
Ma ei tunne ühtegi stringiteoreetikut, aga mul on mõned sõbrad, kes on stringiinimesi näinud.
Mitte, et ma seda ülbitsemist heaks kiidaks.
Aga mul pole veel vuntse.. Täna olid just kristalliinimesed põhilised itsitajad, kui räägiti, et mõnda asja, näed, ehk ei saagi põhimõtteliselt kunagi teada (paralleeluniversumid jne.) aga põnev mõelda ikka. Teoreetikud ei itsitanud kui foononitest räägiti. Aga itsitamine on tobe. Ihihii, loe parem seda, kui mõlemat ei viitsi, siis teist lugu. Need kah reaalsest elust, ehkki mõni ütleb juurde, et nihkes.
http://www.palmenia.helsinki.fi/kirjailijafoorumi/eesti/hannes_sarv_ee.asp
Mina itsitan ka pihku. Esiteks selle pärast, et lollidel on alati lõbus ja eriti siis, kui miskis tuhkagi aru ei saa a teiseks, kuna stringiteoreetikud on ikka naistemehed, romantikud ja luuletajad... Nagu ka osakestefüüsikud.. No mida vittu sharmikas või sharmitu kvark.. Nahhuj nii räägin mina ainult siis, kui stingidesse tahan takerduda... Ja siis ajan ju ka enamasti udujuttu - on ilus vahva ja romantiline nigu mõni horoskoop.. Ja naistele - Kuuse Pirx näituseks - meeldivad siuksed asjad ka kohutavalt.
Postita kommentaar