Müramärad

Raport. Kui pikalt ühes linnas viibida, võib seaduspärasusi täheldada: mind hakatakse ööklubidesse vedama. Tartus see juhtus, siin ka, kaua sa ikka vastu ajad.. Maja oli suur ja lärmne, udune ja valguskiirtega.. või noh, võrdlemisi hämar ikka tegelt, miks muidu see udu maha vajunud, hoone oli vanasti päris tehas, rauavaluga ja puha, nüüd on meelelahutamise tehas, protsess on kiire, viis tundi valitud nädalapäevadel, ületunde tehasetöötajad ei tohiks kurta. Ma eriti ei jõudnud jälgida, missugused tükid meelest saavad, aga tükke täksitakse välja efektiivselt.
Ega sul mingeid pille ei juhtu olema?
-Ei, ainult vedelik.
Miks sa end purju jood?
-Ma ei kannataks seda higihaisu muidu välja.
Miks sa sellist nägu teed?
-Ma ei talu neid hiinlasi mu seljas aelemas, ma tulen lagedate väljade ja suurte metsade maalt.
Miks sul kaamerat kaasas pole?
-Mis mõttes.. ja siis nägin et selle tee-jott-mehe nägu oli taskukaamerate oranžis teravusvalguses.
Kas see on su esimene Moby pidu?
-Mis pidu?
Moby, noh.

Ma ei julgend enam küsida, kes see Moby on, aga kahtlustan et see kiilakas rahva ees, kes käsi õõtsutas ja plaate vahetas ja keda televisioon üles võttis. Nüüd ma peaks helistama sõbrale, viisk ja põis, kelle klubiautoriteedis ma ei kahtle, Siim, kas see Moby on mingi kuulus vana vä? Ja ma juba kuulen vastust oma kõrvus: "T$ra, Kree, ära ole nii lammas.."