Tartu tulnukad

Nädalalõpp Tartus, kodulaul on kostnud, jalutan läbi varahommikuse linna. Statoilist võtan kehakinnituseks ühe vorstisaia, ainult ketshupiga, sest muidu valguks põhja liiga palju sinepit-majoneesi ja saialõpp jääks hoopis söömata, sest ilma vorstita ma neid kastmeid ei talu. Veel enne kui väljuda jõuan, sisenevad paar pöetud peadega, valgetes särkides, heledates teksastes, kingi ma isegi ei vaadanud, bemmi võtmed näpus, noormeest mingi tüüpilise tibinaga. Jäävad otse uksele seisma, palun end mööda lubada. Vastu kõlab: "Ära karju! Karvastele 60 sekundiga molli kütame!"

Statoil paiknes Atlantise kõrval. Niipalju stereotüüpidest.