5. nov 2007

Lõuna

Shalom! Mul praegu lõunapaus. Tähendab, ma ei ole Torontos, vaid lõunas. Aga lõunapaus on ka. Saab Punases meres ujuda, kalu vaadata, okastega kalu vaadata. Aga okastega kalad on õnneks nii rasked, et nad on põhja vajunud ja mind ei sega. Võib ka olla, et nad polegi eriti rasked, vaid hoiavad lihtsalt põhjast kinni, nii ma siis ujun ja loodan, et neil see kinnihoidmine meelest ei läheks. Vot, ei tulegi nüüd ette, kuidas neid okastega kalu kutsutakse - merisead? Ei, merisigadega oli see Siimu igavene anekdoot "Mida ühist on naisfüüsikul ja meriseal," nüüd tuleb mul meelde küll, et merisigadel pole merega midagi pistmist. Okassead siis? Ei, need olid rohkem nagu päris sead. Ahaa, meelde tuli: merisiilid. No näed siis, kuidas mälu vahel töötab. Ja muide, et hiljem meelest ei läheks, mainin kohe praegu ära, et käisin septembris professorite loengusarjast Endel Tulvingut kuulamas. Mul on vist mõnigi tuttav, kes tema "Mälu" raamatut on lugenud või vähemasti sirvinud. Tulvingu stiil mulle täitsa meeldib.

Aga tagasi siia. Kus on siin? Praegu siin, hiljem seal. Ja Tulving rääkiski mentaalselt ajas rändamisest ehk mälust. Aga praegune siin on ikkagi siin. Proovi kaarti suurendada, näed mu bangalot kah.



Terane lugeja tegi kindlaks, et mu aknast paistavad Iisraeli, Jordaania, Saudi-Araabia ja Egiptuse liivatolmused mäed. Mõtlesin tegelikult mäe otsa ronima minna. Aga siis selgus, et sooja on 35 kraadi, aga selle elaks üle. Kuklas hakkasid särisema elavad pildid Discoveri kanalist nähtud triibulistest madudest, kõige mürgisemaid otsiti Iisraeli kõrbeist. Mul on selle kohta teooria ka, et miks kõige mürgisemad maod just kõrbes elavad. Eestis on ka madusid, rästikud näiteks. Aga nad solberdavad päevad läbi kuskil mülgastes ja mürk muutub vees lahjaks. Nastikutest ei maksa rääkidagi, need ujuvad meres ja mürgist saab lurr. Aga siin, kõrbes, kust sa seda vett võtad?

Ja siis tuli mul veel selline mõte, et mu rajad on kindlasti ristunud Suure Pealiku radadega, Aleksander pidi ju kuidagi Egiptusesse saama. Mina kammisin läbi terve tee Vahemerest kuni siia. Pole pääsu, meie teed pidid lõikuma, topoloogia ei anna armu! Ja siis ma kujutasin, et kui saaks kaamelikaravani peale hääletada...

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

On päris hea käia seiklemas Mihkeli maailmas vahel. Päris hea.

pikker ütles ...

Nahkum. Mida sa kopitad seal ja kes rahastas.. ja kunas kYlla tuled? Ah? Ràhn t8i mulle eile 4 pudelit Vanakest ka, kuid sellest ainult 2 veel tànaseks alles.. shaleikum vms

Anonüümne ütles ...

a Sa teadsid, et on selline mereloom, kelle elus on kaks faasi: esiteks ta hulbib ringi ja otsib toitu; teiseks ta istub ühele kivile ja loodab, et toit ta kombitsate külge ujub. esimene asi, mida ta teeb, kui ta end kiviga liidab - ta seedib ära oma enda närvisüsteemi. ühesõnaga, meil on aju tarvis liikumiseks ja asjatamiseks, nii et tore, et Sa oma aju õigesti kasutad ja mööda laia ilma ringi vagabunditsed (sellist sõna vist pole olemas, aga noh, tuletasin). Tulving on ka tore, riiulis mul kah, lugenud kah.