Avalik kiri omadele

Täna oli esimene päev, mil Päiksest tingit hingevirvenduste saatel siin nõmedas linnas samme võisin seada (varasemad sammud said vaid olla kas tuimad või ärevad, kuid mitte päikseseguselt värelevad). Kandsin üll seda sama tumedat suure kapuutsiga kampsunit, millega aegade algusest on haakunud samblapehmed ebemed Pirogovil (muide, kas märkasid, et Tšehhovi kuuendas palatiski ei jäetud seda nime rahule) või mujal Lõuna-Eestis, et hilisemad aelemised need ebemed piljardilauale saaksid jätta, kuna kampsuni omanik samal ajal nurgalauas parimate kamraadidega kuuekümnekroonist pakkumist lahendas. Piljardilauda enam pole. Hinnadki pole jäävad. Mälestus neist rohekaist ebemeist aga jääb.

Ma viisin oma velo esimesele jalutuskäigule, sest kumm oli tühi. Ratta jätsin aga kahjuks aia külge, kuna pump oli nädalavahetust tähistamas ja lubas välja ilmuda alles esmaspäevaks. Sel hetkel sain prantslaselt telefonikõne palvega verandale ilmuda. Aga päikselisele verandale ju õlleta ei ilmuta? Selles äratundmises seisnes ühtlasti parim õigustus järjekordselt alkoholipoodi külastada. Esmalt valisin M'ile lihastest lõdvestumiseks veini, sest veini valimine on alati põnevam, kirevaid silte ja kiidusõnadest laetud etikette näib lõputult, õigel hetkel tuleb muidugi kriitiline olla ja kindla meelega või siis ilmaaegu kindla meelega ikka midagi valida. Õlle ostmine on lihtsam. Kõik kohalikud margid on teada, peab vaid meenutama, mis kõige vähem vesine oli.. see käib nüüd Kanada õlle kohta. Aga siis.. kujutage pilti, uljast pilku, riiulis laiutas Birra Moretti, minu suvine kaaslane Itaalias. Olen nõus, et Itaalia pole mingi õllemaa, aga seda õlut ma jooksin, mälestuste pärastki, kuid ega õllelgi viga ole.

Haarasin kuuese ja tormasin prantslase verandale, paraku olid prantslane ja hollandlane just linna peale burgerit ostma minemas. Kuid, kujutage mu entusiasmi, ütlesin resoluutselt: "Poisid, nüüd teeme Pirogovi, tavai, marss Inglise kuninganna parki, päike veel kõrges! Ei mingeid rasvu, süsivesikuid on tarvis, neid mul jagub!" Eurooplastega pole kunagi muret, nad on omad poisid, jagasime veel suunad ka välja, et kes kuhu plagama pistab, kui mõni padukanooniline torontoniaan võmmid kohale peaks kutsuma.

Kas teil Tartus on ka kevad? Tähistage seda!

PS. Alkohol pole teema, kevad on teema.